 |
| Poiss keskuse lastehoiust |
Saabusin Istanbuli
hetkel, mil SPI (Small Projects Istanbul) oli just alustamas kolimist
uutesse ruumidesse. Nii et harjumuspärasesse põgenikekeskuse töösse
sain suhteliselt vähe alguses süveneda, sest üsna kohe pärast
minu saabumist läks suuremaks pakkimis- ja tassimistööks.
„Vanast kohast“
(ehk koht, mida näete antud piltidel) siis niipalju, et seal
pesitses SPI kokku 15 kuud. Ja sellele eelnenud pinnaga võrreldes
oli „vana koht“ juba päris hea edasiminek. Ja üldse on antud
keskuse ruumidega asjad ainult ülespoole läinud, arvestades veel
sellega, et alustati üldse kohtumistega kohalikus pargis.
Kui ma saabusin Türki,
siis mõni päev veel action käis vanas kohas täistuuridel ehk
siis toimus
päris palju igasugu erinevaid tunde nii lastele kui naistele. Ja
vabatahtlikule iseenesest on selline keskkond ülihea, sest ikka on
nii, et kui palju toimub, siis midagi ikka saad teha. Hoia lihtsalt
silmad lahti. Oma esimestel SPI päevadel sain nt naiste käsitööna
valminud kõrvarõngaid pakkida, süüria lastele mõeldud fototundi
assisteerida.
 |
| Arvutitund käsitöögruppide juhendajatele |
 |
| Fotograafiatund USAst pärit fotograafi ja filmimehe Simon Foxi juhendamisel |
Kohe esimestel nädalatel toimus paar väljasõitu ameeriklaste rajatud erakooli nimega Robert Kolledž, kus gümnaasiumiõpilased viisid läbi spetsiaalseid töötubasid Süüria lastele. Ekskursioonidele „pakiti kaasa“ ka välismaalastest vabatahtlikud, eesmärgiks loomulikult parem kontroll jumbude üle;)
 |
| Väljasõit Robert Kolledžisse |
 |
| Väljasõit Robert Kolledžisse |
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar